Kõrvarõngad

Just tegin :).

Käed

Tegemist on detailiga ühest minu tehtud pildist. Paint...

To ya like zombies ?

Head inimesed Ameerikast õpetavad, mida teha. Ilus vaadata ja oluline meeles pidada. Video

Sulle ei meeldi su kõrvad? Äkki kaalud iluoperatsiooni? Enne kui otsustad, vaata seda linki.

Miks minna kalale? Kala võib tulla sulle kallale. Aga vahel leiad sa konksu otsast hoopis.... link

Väike näljane kala sõi endast u neli korda suurema kala ja suri sellesse. Suur tükk ajab kõhu lõhki

Meeldetuletus

Sellel pühapäeval, 28. oktoobril kell 04.00 tuleb seoses talveajale üleminekuga nihutada kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Haige unenägu

Osa1
Vanade tuttavate ja sõpradega Tallinna baare külastamas. Erilised urkad. Kindlasti oli ühe nimeks TRAFFIC ja see asus seal Viru hotelli vastas (seal enne turgu olevas majas). Selles oli korralik nõukalik peolaud süldi ja kardulasalatika. Need, kes sealt põgeneda ei suutnud, pidid jõmmidega tantsima. Minul vedas.

Osa2
Mingi neiuga laulmine rannas :). Rääkisime laulupeost ja laulikutest. Ma pidin talle ju selgitama, et ka mina olen laulnud ja laulupeol käinud. Palju linde. Korjan kivide seast fantastilisi fossiile ja poolvääriskive. Väga šeffid kivistised olid. Korralikud jeesuse-eelsed teod ja koorikloomad, lisaks mõned kristallilise struktuuriga kivikesed.

Osa3
Väikesed poisid on tänaval. Aia ees on mururiba. Nad otsivad vihmausse. Mina, vana vihmaussikütt, tõmban kohe ühe välja. Aga ta osutub selliseks nunnuks ja rääkivaks vihmaussiks. Ta ei taha minu juurest lahkuda. Ta mässib oma tugeva saba mulle ümber kaela ja muutub mustaks ja karvaseks (nagu kass) ja soojaks. Kuid samas on ta jätkuvalt see väike ja roosa vihmauss (a'la worms).

-> Laulda mulle meeldib (kuigi mulle tundub, et ma ei oska enam...). Hirmus tahtmine tuli randa kive korjama minna (kuigi neid ametlikult ei tohiks ära tassida). Ma olen seda teinud peaaegu kõikidel (lapsepõlve) suvedel. Vihmausse olen lapsena söönud ja emale voodisse viinud. Kõik on kontrolli all :). See karvane vihmauss oli ilmselt minu karvane VEST (jah, mul on karvane vest, selline hall. Nagu hundinahk), mis mulle ümber kaela ronis. Võib-olla ta üritas mind tappa? Nääh!

Unine eksitus

Minuga juhtus täna hommikul anekdoot. Kõik sai alguse sellest, et ma olin umbes kaheni hommikul üleval. Lisaks võtsin kasutasin mulle soovitatud venitamistaktikat. Ma panin kella viieks helisema. Siis ma venitasin. Kell kuus aeti mind üles ja öeldi, et nüüd on viimane aeg üles tõusta.

Läksin sabinasse ajasin kõik sassi. Õnneks olin riided juba õhtul valmis pannud ja külmkapis oli ka lihtne toit. Pirn on piisavalt lihtne. Kustud, pestud, kammitud, lendasin nagu pudrukuul kodust välja. Tundus kuidagi vaikne ja pime. Kõikidest inimestest mööda tankides jõudsin u 6.25 bussipeatusesse.

Kõigepealt vaatasin õudusega, et buss läheb alles 6.41 (appi, nad on graafikut muutnud!). Üks rida madalamal lebas kellaaeg 7.31. Alles siis sain ma aru, miks ma üritasin meeleheitlikult pooleks jõuda.

Minuga pole sellist asja varem juhtunud :). Lõbus ja pehme ja armas oli avastada, et sul on veel aega. Lonkisin endamisi muiates koju tagasi. Lõpuks läksin hoopis jala. Trenn, trenn, trenn.

Vahejaam Vernanda

Kuna ma olen hakanud väga tubliks, siis mul pole olnud aega kirjutada sellest, millest ma tegelikult tahaksin. Mul on palju, palju asju, mis mul on kirjas ja mida ma tahaksin oma inimestega jagada. Praegu ma veel ei saa, mul peab selleks rohkem aega olema.

Viimasel ajal olen ma loksunud korraliku koolitüdruku režiimi. Ma käin koolis ja tööl. Hommikul ärkan vahel isegi kell seitse ja õhtul kustun ootamatult südaööl. See on suhteliselt võõras minu jaoks, kuid väidetakse, et "tavalised inimesed" nii elavadki. Ilmselt on neil õigus. Aga mis elu see selline on :)!

Selle nädala säravaimad elamused on olnud poest VOBLA leidmine ja ostmine. Mormoonidega kohtumine ja ettekanne sügismoest.

Nii piinlik :)

Minu viimased kolm postitust tegi minu alateadvus, mitte mina. Ma ei oska neid kuidagi põhjendada ja ma ei saa neist aru. Eriti sellest, ja ja ja ja-st.

Vabandan kõigi ees

I will never leave my bedroom

Ja ja ja ja ja

:)

Is it ...?

Christmas...

Kuhu kadus reede?

a) ma olen ludri
b) mul on kiire
c) ma olen purjus
d) wonderwall

Ma valmusin!

St ma sain oma asja valmis. Kuigi akadeemilinekolmveerandtund hiljem. Zombie, zombie, porikärbes. Orav, naarits, suhkrupeet. Rattad, kangid, väike varvas. Peeter, Joosep ja askeet.

Vahepeal ma magasin ka. Liiga külm hakkas magamatusest ja midagi arukat ma anyway ei teinud. Kaks tundi sooja teki all. Ja siis ärkasin ise üles. Ma ei pannud endale isegi äratust. Deadline'il ja reisipalavikul on vahel sarnased sümptomid.

Nägin ilusat unenägu. Kõik kohad olid täis vikerkaari. Mõned olid ümmargused. Latiinod olid ka. Ja auto ja lugu Angry Mob. Wierd shit...

*Spämm* dämm - minu essee

Kui Jumal on Tõde, siis milline Tõde on?

„Dogma“ on oma vormilt komöödia, kuid sisult kahtlemine ettesöödetud religiooni ja pühakirja õigsuses ning ainuvõimalikkuses. Tundub vale ja samas ka naljakas, et seal on Jumalana kujutatud naist. Aga miks ei oleks võinud olla hoopis nii? Kas selle pärast, et piiblis on teisiti kirjas? Kuidas sai Jumal teha oma näo järgi nii mehe kui ka naise? Võiks vastata, et suures plaanis on nad suhteliselt sarnased. Järelikult oleks võinud ta olla Ürgjõud, ema, kes voolis endale lapsed.

Jumalale ei anta piiblis halli pika habemega vanamehe vormi, seda tegi meie mõistus, fantaasia. Talle omistatakse vaid detaile - väge, hääli, imesid, suurt hinge andvat kätt jne. „Ma olen see, kes ma olen“. Ta on, oli ja jääb. Tema ongi olemine. Juhul kui Zeus võis kehastuda lehmaks, võib ka kolmainsuse Jumal olla vajadusel naine, vajadusel mees... Jumal isa, Jumal ema, Jumal lehm. Isa on tavaliselt see, kes seemendab ning siis läheb otsib koha, kus saaks natuke veel seemendada. Maailma saatusesse kuni Jeesuse surmani sobib aga palju rohkem labiilse närvisüsteemiga naissoost Jumal.

Ta nikerdas endale valmis mänguasja, sest tal oli igav. Ta tahtis, et keegi teda lõbustaks. Ta tegi olemise natuke valgemaks, sest pimedas oli igav ning üksindus tundus veelgi suurem. Siis ta korrastas veed, et oleks hea oma muutuvat kuju nende pinnalt piiluda. Ta tegi loomad, kellega oleks tore mängida. Mõned liigid osutusid liiga suureks ja kurjaks ning ta pidi nende loomise tagasi võtma ning oma teo kustutama. Nii ta siis panigi oma dinosaurused põlema. Paras raibetele, mis nad siis tulevad Jumalat hammustama!

Jumal, see üks. Tema nimi ja olemine kajas tühjuses. Tema tungid ja ihad ei saanud aga ikka rahuldatud. Ta tahtis midagi muud . Ning natuke oli tal ka tahtmine kellelegi keerata. Toredad loomad jättis ta alles. Loomadele andis ta hirmu, sugutungi, nälja ja egoismi. Loomad olid, sõid ning vahtisid teda tühja pilguga. Ei mingit imetlust, ei mingit armastust, isegi mitte elementaarset tänu. Nad elasid kuna nad elasid, ning tegid kõike enda võimetes, et see kestaks võimalikult kaua.

Oli vaja kedagi, kes oleks kentsakas, haavatav, mõjutatav ning mis peamine, oskaks rääkida, tunda hirmu, aukartust ja tänu. Nii ta siis hakkaski nikerdama. Võttis oma pidupäeva keha ning mätsis kokku ebardliku eluka, kes oli temast palju koledam ja nõrgem. Meest voolides libistas ta üle oma keha ning leidis, et tema keha küljes on üks ürgne kutse, mis ootab vastust.

Vastuse nimetule kutsele mõtles ta kinnitada alguses taha poole, nagu loomade sabad, kuid leidis siis, et see ei ole hea ning pani ta umbes keskele. Sellest august alla poole, kust ta voolimise ajal kinni hoidis, et muda ta kätevahelt ära ei plagaks. Na-ba tähendas Jumala keeli „ Seisa paigal!“. Auk inimese kehas ei unustanud seda solvangut kunagi. Ta oli alles väike ja noor ning juba pistis see neurootiline eit pröökama!

Karistuseks ei liikunud ta enam kunagi ning ka kasv jäi tal kinni. Jumal küll üritas seda kohta siledaks hõõruda, kuid auk (võtnud endale nimeks Seisa Paigal –’Na-ba’) pani kogu oma jonniga vastu. Lõpuks Suur Looja väsis ning jättis augu rahule. Inimene mäletas seda karjatust ning kuna tema Jumala keelt ei kõnelenud, arvaski, et tegemist oli sisseõnnistus tseremooniaga naba-nimelisele kehaosale.

Tegelikult mäletas esimene inimene oma sünnist suhteliselt paljut. Ta mäletas ka preili Jumala krutskeid. Üks oli soovitus olla alguses väike ja abitu, et teised sind teenindaksid. Eriti meeldis talle mõte, et tema loomingu loomingu looming pasandab täis oma eellase koja ning nõub talt paremaid palasid. Ja vanemad taluvad seda kõike selleks, et säilitada oma ebatäiuslikku olemust. Selle asemel, et pürgida surelikkusele. Teadupärast on koopia koopia kehvema kvaliteediga kui originaal.

Peale pulgaga eluka tegemist otsustas ta teha neid toredaid elukaid veel. Voolis ühe veel valmis. Alguses mõtles, et teeb talle sellised küürud nagu kaamelil, kuid lõpuks otsustas, et nii pole üldse põnev ning pani need hoopis ette. Vaikselt muheledes, et küll too alles imestab kui olematusest olevaks võpatab. Piimakanalite probleemi lahendas ta alles pärast seda, kui loomad sigima hakkasid ning nende pojad nälga surid. Tema naisvormil nimelt rindasid polnud. Polnud lihtsalt vaja.

Esimesel elukal oli pulk ees ja kaks küüru taga, teisel oli kaks küüru ees ning kaks taga. Sarnast disain kasutas ta ka ahvide ja virsikute tegemisel. Kuna ta leidis, et alakeha vajab mingit põnevat detaili, kasutas ta urgu, mille ta oli enda kehalt avastanud. Kuna ta oli neist tunduvalt suurem, mõtles ta kibedalt: „Saagu teil tore olema ning tehke endid palju“. Naiselik kadedus vürtsitatud paratamatusega.

Edasi keeras asi seebiooperiks. Ka need suurema ajumudeliga isendid osutusid egoistlikeks käparditeks. Naine oli õel, ning mees lontu. Noorusliku ja krapsaka Jumala tühjusest tekkinud vend tahtis teda kiusata ning meelitas Aadama (sellise nime pani ta oma esimesele inimesele) ja Eeva (ürgse kutsega mudel) oma sõpradeks. Ta andis nende kätte Jumala lemmikpuu ainsa vilja, öeldes, et siis tuleb tõde ning tuleb õigus.

Tegelikult tuli hoopis pisarate- ja sõimurahe. Jumal katkus juukseid ning trampis jalgu. Kuna ta jalad olid suured, tekkis resonants, mis siiani vahel maakoore kaant kergitab. Planeedi Maa, pooleldi küpsenud kukli seest tuleb nähtavale kuum tainas. Jumalast ei saanud kunagi eriti head kokka, alguses mõtles ta, et vahetab pigem poolt ning läheb sõjaväkke, kui jälle küpsetama kukub.

Niisiis, tema uued kannid olid kohe alguses hälbega ning äraostetavad. Tema vennas madujas Kuri naeris endale taskesi taskusse ning roomas minema. Pole mõtet hullunud Jumala läheduses passida. Kuna tema lemmikvili pisteti kahe tänamatu poolt nahka, haudus ta kättemaksu. Ta viskas esimese paarikese paljalt ukse taha ning võttis neilt hõlpelu, mida tema aias harrastada sai. Sarnaselt loomadega pidid nad nüüd otsima ja kaevama ja vaeva nägema.

Kuna naised on üks ussisugu. Ptüi!!! Lisas ta töötegemise karistusele otsa klausli, et naine peab järglasi sünnitades sama palju vaeva nägema kui tema oma puud kasvatades. Kes on esimesed üheksa kuud ära talunud jõuab kulminatsioonini, mis võtab aariana kokku kõik Jumala ponnistused ideaalse puu loomiseks. Rohkem ta selliseid puid ei teinud. Kõik, mis praegu maal kasvavad on tema Puu kahvatud koopiad. Originaali seemned on tal siiani taskus. Ehk kunagi...

Tegemist on ühe nägemusega Loomisloost. Minu oma on muinasjutt. Anne Türnpuu nimetab ka Vana Testamenti ja Uut Testamenti oma aja muinasjuttudeks. Ta ütleb:„See, et see teile ei sobi ei tule minu suhtumisest piiblisse, vaid teie suhtumisest muinasjuttu“. Mul on võimalus ja õigus kahelda. Kas või selle pärast, et Jumal on loobunud enese olemasolu tõestamisest. Kui ta seda üldse kunagi teinud on...Võib-olla üritab ta rakendada sama strateegiat kui kurat, kelle kõige suuremaks teoks peetaks inimeste veenmist tema olematuses.

Jumalat nimetatakse ka Tõeks, seetõttu on eriti ilus oma usku jagada. Kinkida teistele tõde. Juhul, kui „hea religioon“ inimesele külge ei hakka tuleb vana välja peksta. Välja lööb Jehoova teine nimetus ja roll - „Püha viha“. Sarnane käitumisviis sobib nii mehele kui ka naisele. Kuigi räägitakse nõrgema soo leebusest ja headusest, jäetakse kahe silma vahele nende tujukus, temperamentsus, äkkilisus ja ebaratsionaalsus.

Tapmine on küll patt, kuid siiski mitte ületamatu takistus tõeliselt „uskliku“ teel. Sõdade ajalugu on suurel määral ka religiooni ja kiriku ajalugu. Tapmise keeld näib kehtivat vaid omasuguste, „heade“, pereliikmete ja sugulaste tapmise kohta. Jumala nimel tuleb vähendada uskumatute hulka ning levitada Tõde. Vale usk on võrdväärne vales elamisega. See omakorda on samaväärne kurjaga. Sammuke edasi ning avanevadki põrgu lõuad.

Jumala poja sündimine neitsist tunduks kohati siivsam, kui Jumal oleks naine. Vahe peitub jalge vahel... Neitsi Maarja juhtum meessoost jumalaga võiks olla sulaselge petmine ja sohilapsetegu. Naised omavahel teadupärast ei paljune. Seega oleks Jeesus osake loodust. Jumal määras suuna ja kandja. Neitsi Maarja oli lihtsalt surrogaatema.

Jeesus on tavaliselt piltidel tumedate pikkade juuste ja heleda nahaga. „Dogma“-s on Jeesus must. Selle ehmatava uudise toob väljavalitutele 13. apostel, kes on samuti neeger ning suure rassismi tõttu pühakirjast välja jäetud. Selleks, et inimesi säästa „kirjutati Jeesus valgeks“. Tema on neist üks väheseid, keda peetakse päriselt elanud inimeseks. Tõde temast asub aga kahe nägemuse vahel. Tema sünnikohti ja elukohti on leitud mitmelt poolt, nagu ka tema surilinasid...

Viimases loengus ütles Ringo Ringvee, et „Tõde on kole vana naine“. See on küll vaid üks lauseke, kuid samas toetab see nii minu kui ka „Dogma“ nägemust. Tõde on Jumal. Jumal on naine. Maailm on vana, Jumal on vanaks jäänud. Vanadus röövib ilu. Tulemuseks ongi tõdemus, et Tõde on kole vana naine. MOTT

„Da Vinci koodi“ menu näitab, et inimesed tahavad millesegi uskuda. Nad on taandunud kirikust kui institutsioonist, sest nad pole sellega rahul. Kirik nõuab pühendumust ja truudust - asju, mida tänapäeva inimene ilma tõenditeta anda ei taha. Ma jõin veini ja sellel puudus vere soolakas mekk. Ma hammustasin leiba ja see maitses kui kuivanud tainas. Kas armulaud on kannibalismi jäänuk- Jeesuse ihu ja veri? Jeesuse ja Maria Magdaleena võimalik abielu ja järglased... Võib-olla olen just mina Jeesuse viimane sugulane? Püha Graal- tass või saladus Jeesuse järeltulija kohta? Need on religioossed teemad, mis huvitavad Dan Browni lugejaid

Üks mu viimase aja sügavamaid filmielamusi oli “Magdaleena õed”. Iiri-Inglise film, mis räägib Magdaleena õdede kloostrist. Tegemist oli kinnise süsteemiga, kus Jumala vastu patustanud neiud “meelt parandavad”. Nende ülesandeks oli pesupesemine. Sinna saadeti vägistatud, sohilapse ilmale toonud ning muidu litsakad tüdrukud. Tegemist on tõestisündinud looga Iirimaa äärmuslikust katoliiklikut kasvatusest.

Selliseid asju vaadates tuleb meelde vanamemme hüüatus: „Issand sa näed, ning ei mürista!“. Religioonile allutatud orjatöö, vägivald, raha kogumine tasuta tööjõu arvelt. Ma olin väga üllatunud, sest enne filmi lõppu pidasin selliseid pesumajasid fiktsiooniks. Iirimaal töötasid need aga peaaegu 21. sajandini. See Jumal, kellesse mina usun, ei ole piibli väiklane, julm ja karistav Jumal. Mina usun heasse Jumalasse

Mis on põrgu? Kas paradiis on olemas? Need küsimused on sama olulised kui Hamleti „Olla või mitte olla?“. Põrgu kirjeldused sarnanevad kahtlaselt palju laavat purskava vulkaaniga. Võib- olla langes maa selle inimese ees sisse, kes parajasti religioosset ilmutust otsis. Ning ta arvas, et see auk punase hõõguva ja kuuma plögaga ongi põrgu. Paradiis oli oaas keset kõrbe. Siiani leidub maailmas asju, mis võivad viia seitsmendasse taevasse. Vahe on ainult selles, et datleid ei pea korjama puult, vaid kaubanduskeskuse riiulilt.

Samuti on loogilised (teaduslikud) seletused paljudele piibli sündmustele. Veeuputust kajastasid ka teised kultuurid ning religioonid, seega on tõenäolisem, et midagi taolist juhtuski. Noa laeva pool sellest loost on aga kahtlasem. Naljana mõeldud seletus dinosauruste väljasuremisest on järgmine. „Miks dinosaurused väljasurid? – Selle pärast, et nad ei mahtunud Noa laeva.“ Loch Nessi võimalik hiidsisalik ilmselt pääses, kuna ta oskas ujuda.

Mis sai aga mereloomadest ja kaladest? Kas Jumal unustas nad ära? Teised loomad jagas ta kaheks. Puhastest lubas ta kaasa võtta seitse paari, roojastest kaks. Missugused erinõuded kehtisid näiteks suure sugutungiga delfiinidele? Suhteliselt räige on mõelda, et see kena naeratava näoga kalake on harrastanud seksi nii hülge, vaala, delfiini kui ka inimesega ning pääsenud Jumala käest ilma karistuseta...

Kuidas nad kontrollisid, kas kõik loomaliigid on esindatud? Kuhu kadusid mõõkhambulised tiigrid ja paljudel piltidel Noa laevale suunduv ükssarviku paar? Oli see mõni haigus? Loomade viljatus, kogemata pardale sattunud homopaar. Või söödi nad tõesti ära? Ning mis sai taimedest? Paljud neist ilmselt surid, sest neljakümne-päevane vees loksumine paneks nad lihtsalt mädanema. Või sõid nurjatud delfiinid kõige ilusamad taimed ära

Filmis „Dogma“ on Jumal naljaks noor naine, kes riietub kentsakalt, viskab tiritamme ning kaob vahel ära (doominot mängima, kui ma ei eksi). Siiski on ta läbi käinud need samad rajad, kui „päris Jumal“, vahe seisneb selles, et tema on valmis õlakehituse ja ilme abil oma vigu tunnistama (ja peaaegu vabandama), enne kui ta uuesti lustima jookseb.

Väga raske on leida Tõe tagamaid, sest ta oli enne meid ning jääb siia ka peale meie lahkumist. Teda pole kombeks kahtluse alla seada. Piibel on tema raamat ja sarviline Mooses on üks tema prohvetitest. Tema kuuliski esimesena tema nime. Nägi tema hääletoru põlevas põõsas ning sai Jumalalt dekaloogi. Juba selles lõigus on kaks detaili, mis on saanud uue selgituse. Põõsa põlengus süüdistatakse eeterlikke õlisid ning Mooses polnud teps mitte sarvik, vaid hoopis kiirte ja õnneliku säraga pärjatud. Tegemist oli tõlkeveaga, mis tõi kaasa selle, et suured kunstnikud maalisid püüdlikult Moosesele kaks pulgakest pähe.

Piiblis on Jumal käegakatsutav. Ta on vajadusel sinu kõrval ning juhatab sind tulesambana või lööb su seaduselaeka katsumise eest maha. Tänapäeval sellised jutustused enam ei mõju. Varem kardeti Jumalat või vähemalt põrgut, tänapäeva inimene kardab vaid maksuametit ja unustust. Uskumatute karistamatuse tunne toob kaasa kuritegusid. Samamoodi tegutsevad ka sügavalt usklikud. Nende puhul on aga tegemist Tõe levitamise ja Püha Sõjaga...Soovilooks palun Kanye West’i „Jesus Walks“...

Ma ei ole igav !!!

Mul on lihtsalt kiire... Kuna ma ei oska aega planeerida, ta lihtsalt on, ta lihtsalt juhtub, siis pean tegema asju uneajast. Muusika on ainult ühes kõrvas, sest kui ta oleks kahes, ei saaks ma mõelda, vaid kuulaksin muusikat. Ja ma pole isegi märkimisväärselt blond.

Siin ma siis istun. Teen tööd ja lõõgastuseks loen britneydest ja bradidest muinasjutte. Mu isa väidab, et mul on "haige mõttemaailm", kuid mulle tõesti sobib öine eluviis. Mulle meeldib ka õues siis rohkem, kui on juba pime.

Ja asfalt läigib vihmast ja on soe. Ja maas on libedad lehed. Ja klubis on libedad mehed. Ja õues on kõdunemise ja suitsu lõhn. Ning varesed-rongad-hakid on kogunenud puudele ja röögivad. Nagu täna olekski See päev. Nagu "Lindudes". Teate küll...

Jah, ma otsin Google-st pilte bonsaidest ja tahan endale ka mõnda...

Meedia bonsai

Mehed on tagasi!

Milline meeldiv üllatus! Leidsin sellise reklaami Tartu Kaubamaja seinalt. Kahjuks ei selgunud, kus ja miks nad vahepeal olid. Ja millega nad siis tegelesid... Võimalik meelelahutus -> LOL

-> Tegemist on jätkuga, sest mulle ei meeldi lühikesed postitused (tegelikult on juba neljapäev)

Ma vist olen juba maininud, et mehed mulle meeldivad. Mõned naised ka, kuid vähesed. Nimetan ennast antifeministiks. St, et mehed võiksid käituda nii nagu nad on siiani käitunud ja naised võiksid vähem viriseda (oi-kui-ebapopulaarne-sõnavõtt ! Teades, et paljud, kes seda loevad on naised...)

Kuid ka see on millegagi seotud. Näiteks sellega, et viimasel ajal mulle meeldib olla persona non grata. Tüüp, kes võtab sõna siis, kui kõik teised oma pahesid salgavad ja nohisedes tooli sisse vajuvad. Ja kui on vaja, siis ma tulen teiega kaklema ka ;)

Tegelikult olen ma nagu lilleke. Jaa, jaa jaa :)

Kaiser Chiefs

On minu uus lemmik. Eriti Angry Mob ja Ruby.

Viimased kolm päeva on mul olnud meeldivalt kiire. Jee. Tänasest on jälle kool-kodu-kool-töö. St. et mul on asju mida teha ja ma olenn suure osa ajast näoga nagu ma teeks midagi. Enamasti juhtub see viimasel minutil. Siis kui deadline teeb oma viimaseid korinaid.

PANEN SIIA SUVALISE PILDI, ET OLEKS RÕÕMUS JA VÄRVILINE :)

Täna öösel ma ei maga

Koristasin hommikuni. Õues on alles pime. Ja vihma sajab.

Näljane neljapäev

Hommikul oli nii külm, et muru oli kaetud härmatisega ja autode klaasid olid jääs. Vaesed autojuhid... Jälle on vaja välja otsida kaabitsad või mõni pangakaart, külmetavate näppudega klaasid puhtaks kraapida ja siis külma salongi istuda, kus lõhnab kohustuslik lõhnakuusk. Mida lähemale talvele, seda ebameeldivamaks see muutub. Tõrkuvad mootorid ja kinni külmunud uksed. Brrr...

Bussijaama ajutine parkla ja peatused olid tühjad. Õnneks on mul kell viis minutit ees, hädavajalikud minutid. Selgus, et bussid väljuvad jälle sealt, kust varem. Jõudsin. Bussijuhil pole raha tagasi anda. Raadioks on Elmar. Maire Aunaste intervjuu julge naisega osutub mingiks reklaamiks. Ebameeldiv.

Varsti peale Tartust väljumist tõuseb üks mammi püsti. Bussijuht teeb lähimas peatuses peatuse. Selgub, et mammi ei taha veel väljuda. "Küll ma ütlen kui on õige peatus!". Bussijuht seletab, et püsti ei tohi seista. Mammi istub. Mööduvad peatused. Mitmes nii väljutakse kui ka sisenetakse.

Mammi istub rahulikult pool tundi. Lõpuks on Jõgeva. Mammi läheb ähmi täis ja küsib millal Lähte põhikool tuleb. Hämming, hämming. Bussijuht teatab, et see oli juba ammu ja selles läksid kaks noort inimest maha. Mina Lähtet ei teadnud, kuid selgus, et see on suhteliselt Tartu lähedal. Mammi on löödud, tegemist oli löögiga vastu tema au ja mõistust. Ta tahab linna ääres maha hüpata, kurdab, et tal on nüüd päev kaotsis. Inimesed seletavad mammile, et palju mõistlikum oleks väljuda bussijaamas, kust 10 min pärast läheb buss tagasi.

Mingi mees räägib bussijuhiga. Ta palub, et too räägiks teise bussi juhile sellest kurvast loost, et mammi saaks tagasi kõigest löögiga au pihta, et rahakotti löök teistkorda ei tabaks. Mina saan raha tagasi. Mammi kaob uttu. Ilmselt teisele bussile. Ehk ta päev läks siiski korda...

NB! 110 ja 100-ga enam sõita ei tohi -> max 90 km/h

My new baby

Ta ei ole veel valmis :)

Normist kõrvale

Täna juhtus nii, et mitmel korral tulid jutuks puuded ja erinevused. Kooli minnes jalutas mulle vastu paar. Naine oli naine oli naine. Mehel oli käes valge kepp, millega ta maad kompas. Ta silmad olid kinni ning ta näos oli naeratus.

Teine kokkupuude oli loengus, kus räägiti avalikust esinemisest ning aspektidest, millele tuleks pöörata tähelepanu. Õppejõud tõi näiteks inimese, kellel on kõnedefekt, kuid kes kompenseerib seda põhjalikuma materjaliga ja nt PP slaididega.

Olen ka ise näinud väga haaravaid ettekandeid, mille tegijal on mõni iluviga (ja samas ka mitu kõrgharidust). Eelarvamustest on raske lahti saada. Kui su jalad on kõverad, üks pool näost tõmbleb või on vasak käsi rinnale kägardunud, ei taha yuppie-d sinuga tegemist teha. Konverentsid on kallid, selle raha eest peab saama palju tarkust ja ilu.

Kolmas kokkupuude ei ole otseselt hälbe või invaliidsusega seotud. Tegemist on looga, kus naine kandideeris BIG-i mingile ametile. Naine kutsuti vestlusele. Naine ilmus kohale. Kutsujad nägid teda ja sattusid paanikasse. Kuna BIG-i kandideerija oli vaid 120 cm pikk keelduti kiiresti ja anti mõista, et ta ei sobi nende kollektiivi.

She just wasn't BIG enough. Size does matter etc

Varia

Nüüd ma tean, mis tunne on narkomaanil, kui ta ei saa oma doosi ning miks nad vahel ära flipivad ja üksteist tapavad. Nimelt kadus korteris ära perfectly good Marlboro pakk. Ja siis me otsisime seda 48 ruutmeetri pealt. Korduvalt. Lõpuks läks asi nii kaugele, et asjad hakkasid ette jääma ja süüdistused tulema. Kui minu Ekspress ära lõhuti andsin peaaegu mingi reklaamlehega vastu kõrvu. Lõpuks selgus, et ta lebas pimedas nurgas tühja õllepudeli otsas.

Lõpetuseks midagi ilusat:
Väga ilus asi ->Link 1. Mõnus, sünge, paneb isegi mõtlema (et wtf see on?!). Vaatasin seda mitu korda. Manipuleerige teda hiirega.

Link 2, Link 3 (viimane on liiga hea, et olla tõsi)
Inspiratsiooni sain mingist foorumist, kus üks meestest üritas leida head meetodit oma munade siledaks saamiseks. Optical inch

Hinnakiri :)

Meeste depilatsioonid
Sääred ¤ 250 kr
Jalad ¤ 540 kr
Rind ¤ 350 kr
Rind ja kõht ¤ 500 kr
Selg ¤ 500 kr
Pool selga ¤ 250 kr
Brazilian ¤ 550 kr
Täielik Brazilian ¤ 750 kr

Link 4. Kallim kui naistel... Kokku hmm üle kahe ja poole tuhande krooni... I don't mind some hair.

Eilsed uudised

Esmaspäev... Esmaspäevad on need kõige hullemad. Sa ärkad. Ja siis sa pead kuhugi minema. Tõenäosus, et sa tahad sinna minna on väike. Laupäev ja pühapäev mõjuvad töötavale inimesele sama laastavalt kui kolmekuune suvevaheaeg lapsele. Puhkuse ja tsilliga harjub kiiresti.

Minul oli aega neli tundi. Ja ma suutsin ikka hiljaks jääda. Kodust lahkumine kiisuke-veel-üks-tilk-meetodil. Õnneks ma ei pidanud oma hilinemist vormistama kohalejõudmisega. Mulle meenus, et eelmine esmaspäev lõppes sõnadega "Järgmisel esmaspäeval peedistan siis teid topelt!". Kuna ma ei olnud "peedistamiseks" valmistunud (of course), siis otsustasin, et täidan oma ülesande pigem kirjalikult.

Hakkasin lonkima. Ja nägin midagi imeilusat (millest kõik teised lihtsalt üle astusid/hüppasid) -> suur õlilaik (õlireostus?). Suur ja nii, nii värviline. Plätserdasin natuke selles. Tundsin rõõmu tema ilust. Ja kurbust, et ma tõstsin fotoka kotist välja. Ja kurbust selle pärast, et isegi siis kui mul oleks fotokas kaasas oleks tegemist paraja käkerdisega, mis ei suuda seda ilu jäädvustada.

Lavazza (seda kohta te kaardilt ei leia ;) ). Toit, mida ma tegelikult ei vajanud. Tasuta wifi. Kui ma väljas suitsul käisin tuli päike pilve tagant välja ja tegi mulle haiget. Nii ilus ja kevadine oli kolmeks minutiks. Kõik peegelduvad pinnad suunasid päikese mulle silma ja silmad läksid vesiseks.

Suhteliselt mõttetult linnas käigult koju kablutades (kuulsin seda sõna mingi tydruku telefonikõnes) tundsin, et õhus on arbuusilõhn. Ilmselt on see seotud kõdunevate lehtedega. Või on see kaval bränding- tunnuslause Tartul juba on, samuti logo, lipp, vapp ja ülikoolihümn, nüüd oleks vaja ka lõhna. Midagi noortepärast a'la Hubba Bubba (ehk läks õigesti).

Tänaseks avastuseks oli Ordis nähtud jublakas, mis on vargapesa analoog usb-i maailmas. Mingi jublakas, tänu millele sa saad minna meeletuks ja ühendada korraga kõik kuus mälupulka oma läpaka taha. Ja seda saab veel keerata ja väänata. Vaadake ise-> Link

PS. Heroes-i teise hooaja teise osa saab (kuueosalisena) kätte YouTubest.

PPS. See on hämmastav kui palju nalja võib saada kellevääratusest. Tahtsin öist pläskut võrrelda maisitõlvikuga, kuid ütlesin maisitõrvik. Samas kui tõlvik põlema panna ta pm ongi ju tõrvik... Onju?

PPPS. Asjad mida teada->meemid, stringi teooria, tühitähistaja

See seletaks nii mõndagi...

<- tegemist on minu tänase lausega. See võib tekitada inimestes segadust ja paranoiat. Seda võib kasutada erinevates olukordades. Hea variant on inimesele järele sisisemine. On suur tõenäosus, et inimene muutub pärast seda häirituks ja kohmetuks. Ta hakkab juurdlema oma sõnade ja tegude üle. :) Ja kardab, et teda tõlgendatakse valesti.

Hästi peaksid toimima ka "Ma tean kõike!", "Kas sa arvad, et ma olen loll?!", "Selline sa siis oledki!". Mängud reaktsioonidega/reaktsioonidele on need kõige hullemad...

Tegelikult ei tohi selliseid asju kasutada.

Häid stan-up-e and sit-down-e

* George W Bush. Link

* Lewis Black. Link 1.Link 2. Link 3

* Ellen DeGeneres. "Things are gettin' worst". Link.

* Penn and Teller -Bullshit. Link

* Pablo Francisco. Link.

* Dave Chappelle. Link 1. Link 2

* Ed Byrne. Link 1. Link 2

* Jim Carrey. Link

* Dylan Moran. Link
* Maz Jobrani. Link 1. Link 2

-> Neist paljudel on veel häid asju. Ühes varasemas postituses oli link Denis Leary stand-up-ile. Teda vaadates hakkab natuke hirmus. Eriti selles suitsetamise ja kopsuvähi osas. Kui te teisi vaadata ei viitsi, siis vaadake vähemalt seda.

Talle järgnevad tihedalt (mmm tihedalt... ): Lewis Black -vanem, küpsem, suudab teha väga häid ilmeid -kõõritav-halvatud-jäätunud<-- st ilmekas ja hea häälega. Ed Byrne - noor, ilus, meeldiva aktsendiga (iirlane), joob ja suitsetab laval. Dylan Moran- c'mon "Black Books" !!! (Mingil põhjusel mulle väga meeldib, kui koomikud laval joovad ja suitsetavad). Bernardil tuleb see ju ka väga hästi välja. Maz Jobrani on ka väga hea. Ta on pärslane. Mjäuu!

Unustasin enne lisada paar pilti Ed Byrne'st. Siin nad on:

Ilus hall hommik

Nii hea on ärgata üles ilma kellata. Teades, et sul on veel kolm tundi aega logelemiseks. Sa tead, et kõik on peaaegu korras. Mingeid eriti tugevaid emotsioone pole, kuid otseselt midagi ei näri ka.

Kohv ja muusika ja sinine kaamel. Mu PC on täis Minu muusikat, millele ma hetkel juurde ei pääse, sest puudub monitor. Läpakas sain siiani YouTube-ga hakkama. Eile hankisin endale SoulSeeki ja nüüd on mul korralik playlist.

Teki sisse mähitud, päris kohv, kollased uudised ja muusika. Ilus :)

Politsei päästis skungi klaaspurgist. link

Hello Ameerika!

Sellise lausega püüti täna öösel mu tähelepanu. Vastasin tere-terega :) (See tulenes ilmselt sellest, et ma liikusin nagu tank, kiiresti ja vaadates maha).

Kuivatatud vaarikad on väga head. Leidsin Maximast mingi müsli, mille sees on LAUSA 0,6% kuivatatud vaarikaid ja 0,6% kuivatatud põldmarju.

(Tegeleb stand up-ide vaatamisega)

Palun kirjutage ka midagi...

Kui te ei kirjuta, siis ma ka ei kirjuta. Ma hakkan tegelema hoopis reklaamiga ja teen nii, et te ei mahu enam uksest sisse, sest kõik kohad on reklaami täis.

(abitu ja hädine vale)

Tänapäevane muinasjutt

Alko-Triinu

Koht: Tartu raekoja plats
Aeg: 23.45
Situatsioon: Tartu Ülikoolil on juubel. Ringi liigub palju politseinikke
Tegelased: kaks meest

Kurjakuulutav kell on juba kolmveerand...
1#: "Kas ment näeb meid?"
2#: "Ei näe!"
1#: "Võtame ruttu!"

Ja siis nad võtsid ruttu rummi ja koolat. Kindlasti pillas üks neist midagi enne südaööd maha. Kui nad just politseisse ei sattunud, elavad nad tänapäevani.

The End

Soft and cute stuff

*Lugesin artiklit, mis rääkis omavalitsuste tunnuslausete tuntuse edetabelist. Võitis Tartu ja "Heade mõtete linn". Artikkel sai päris mitu teravat ja vaimukat kommentaar. Siin on minu lemmikud:

taara, 05.10.2007 08:43
et mis moodi??
mina teadsin et Tartu tunnuslause on:
Tartu-Taaralinn, City of empty bottles.

aga, 05.10.2007 13:48
Aga Viljandi piiril seisab suur plakat kirjaga
" COME AGAIN ", mis peaks ju ¨maakeelde tõlgituna tähendama " Kuidas palun?" . Kas see ongi äkki Viljandi tunnuslause??

oh neid kauneid Eestimaa linnu ;), 05.10.2007 05:48
Narva - "Saa või nuga" Kohtla-Järve - "Tee või ise käega" Põlva - "Elu või asi" Viljandi - "Tee või muuseum" Valga - "Mine või Lätti" Põltsamaa - "Moosi või ise" Virtsu - "Mine või praamile" Värska - "Villi või vett" Kuressaare - "Ela, Tomson või Tiidus" Tartu - "Mine või kooli" Tallinn - "Sure või ära" Kiviõli - "Mine või kaevurile" Laulasmaa - "Upu või ära" Vihterpalu - "Pane või põlema" Obinitsa - "Joo või eetrit"

* Leidsin tv-linksist Denis Leary stand up-i "No Cure For Cancer". I am an asshole :)-> väga nakkav.(u kuuendal minutil saate teada, miks ta crack-i ei tee). Stand Up Comedy-d http://www.tv-links.co.uk/listings/1/4312

* Septembri Muusa keskmine (luuleline) osa oli ka väga hea. Ja ma ei olnud high (I don't do drugs).

* Nägin hiljuti ühte oma lemmikõppejõudu Rauno Thomas Mossi. Tema isikunäitus on Athena Keskuses üleval 10.oktoobrini. Näitus kannab pealkirja "Eklektos".

*Heroes-i teise hooaja teine osa on lõpuks väljas (pole veel vaadanud, hoian magustoiduks).

*Pablo Francisco...

Seks, vägivald, tarbimine...

...ning teised loomalikud tungid

Valasin täna peaaegu rõõmupisaraid Priit Pulleritsu pärast. Leidsin Arterist tema kirjatüki. Tegemist on tavapärase bonsaiga, mis antud juhul on vormistatud tööna ja mille eest antakse ilmselt ka raha. Mina teen selliseid asju iga päev. Loen ja otsin meelelahutust veebist (tunnistan, ka mina olen oma lõbu tööks vormistanud, kuid ma ei ole Pullerits).

Härra Pullerits on vaadanud Madonna, Pamela, Victoria, Kurnikova, Parise ja Rose-i (võib-olla veel kellegi) blogisid. Artikli sisuks on kuulsuste blogide kallal ilkumine. Madonna ei vastanud ta kirjadele, Kurnikova rääkis spordist, mitte oma kehast ja teised olid lihtsalt liiga igavad. Pamela rindade ja aju võrdlemine töö ajast on ilmselt paljude meeste unistus...

Tegemist oli tavapärase tarbimisega. Kaup valmistas pettumuse, pöörduti tarbijakaitse analoogi juurde -> auditoorium. Kujutletav auditoorium peaks kaasa tundma ja avaldama paar kommentaari (pärast seda, kui nad on ise neid lehti külastanud ja jõudnud samale järeldusele). Egopai.

Inimesed ei suuda lingist mööda minna. Viimase aja kõige ehedam näide oli seotud "Sügisballi" tegijate, mingi n-koha n-pulgakesega ja õnnetu koeraga, kes jäi auto alla (enesetapp?). Kulutulena saadeti listidesse laiali suurte ja oluliste inimeste pöördumine boikoteerida SL Õhtulehte, kes tegi sellest rumalast loost koleda artikli.

Olen nõus, t*ra nad topivad oma nina igale poole! Aga... aga... boikoteerimine tähendab seda, et inimesed eiravad lehte. Lähevad mööda. Milleks oli vaja panna sinna see link? Sinna vajutasid ilmselt ka need, kes muidu seda sügiskollast väljaannet ei loe.

Tarbimine on reklaam. Eelistused on reklaam. Prügi on reklaam. Plekid on reklaam. Lõhn on reklaam. Värvid on reklaam. Hea bränding arvestab kõiki aspekte. Palgatakse inimesed toodet ostma, tarbima, imetlema, kuhugi “unustama”. Imeilus kohvirõngas valgel paberil. Hmm kalamari Armani lipsul. Hmm juhuslik parfüümi hõng. Värske saia ilatilkumapanev lõhn poekese ees, mille saiakesed tulevad vaakumpakendis ja suurte autodega.

Lõhn toob kohale algelised loomad. Miks peaks inimene oma meeltele vastu hakkama. Inimese hammas läheb ju ka verele. Oleneb vaid millest. Kas klaasike sees ja kadunud mees või munn kõva ja mõistus läinud. Liha tahavad ka paljud saada (jah, ka taimetoitlased. Milleks muidu nad seda sojaliha nii agaralt täiustavad?). Lihahimu.

Ja verd on vaja, palju verd. Inimesed üritavad seda varjata, tsiviliseerida, organiseerida, reeglitega piirata. Nt verivorst, poks, härjavõitlus, õudukad. Piilutakse näppude vahelt lahkamist. Siiski ostetakse ahnelt ajalehti, mille esikaanel on veri, soolikad, katastroof, õnnetus, laibad, mõrvad, surm ja häving. Milleks? Miks on vaja R-kioski juurde riputada kollane plakat kirjaga "Juba 112 hukkunut!!!".

Kokaiin, nikotiin, etanool, kofeiin. See pole midagi. Suurt hulka adrenaliini on hoopis vaja. Pidevalt peab olema selline trance muusika video, ameerikamäed ja saw III.

Kõigil on seda vaja. Nunnad näpivad ennast salaja. Sõdurid nutavad, sest nad peavad magama käed teki peal. Mehed elavad ennast välja kossu mängides või sekretäriga vallatledes. Naised klatšivad, heegeldavad ja rahustavad ennast seebikatega. Parem vaadata teiste skandaale kui rünnata oma meest, sest siis saab jõuludeks kasuka ja uue Lexuse.

Naised on vaoshoitud. Traditsioonid, kultuurid, religioonid, ühiskonnad, seadused- kõik näevad ette, et naine on hea ja tubli ja rahulik (haridusest ja õigustest ma parem ei räägigi). Ilmselt tänu sellele ongi nad tihti nii talumatud. Bitchid, maod ja igavesti pahade päevadega. Verd on vaja.

Lapsed on ausad. Kui on vaja vaadata poiste ja tüdrukute erinevust, siis seda nad ka teevad. Kui on vaja vaadata, mis on kassi sees, siis seda nad ka teevad. Kui on vaja kutsikal silmad välja torgata, siis seda nad ka teevad.

Kõikide sõda kõikide vastu kestab. On alati kestnud. On erinevad vahendid ja mõõdupuud. Tänapäeval on asi suunatud viisakasse voolusängi. Seda kontrolivad pakkujad. Mõeldakse välja asjad, mida on vaja teha. Mille jaoks on näiteks olemas liinid, vahendid, materjal. Tehakse toode ja siis vormitakse inimmassist ka tarbija. Nõudlus tekib hiljem, see tekitatakse.

Milleks see sõda ja taplemine. Milleks getoneegrid ja tiblad. Oleme sõbrad. Hängime virukeskustes. Ärme tapa üksteist. Tarbime võidu. Võidab see, kellel on surres rohkem asju. Jah, see ongi tänapäevane reklaamlause. See on kaotanud oma iroonia, sest need, kelle manitsuseks see välja paisati kuulasid samal ajal oma uuest moblast uut lahedat polühelinat ja said aru ainult ühest tekstikihist. Kontekst, kontekst, kontekst, uus kontekst. Väärastunud diskursus.

Mul on hirmus kaubamajadest, ostukeskustest, tarbimisjaamadest ja investeetimismajadest mööduda. Ma ei tunne neid inimesi. Mina olen nende jaoks tulnukas. Ma mõtlen liiga palju. Eriti enne tarbimist. Kõige hirmuäratavam on see, et üks selline tegelane on minu enda õde.

Tal on kitsad teksased, ruudulised ketsid, uhke mp3 ja mobla. Pealuuga ehted, mingi kalts kaelas, poole rinnani ulatus dressipluus, nokamüts ja attitude. Jou, juo, what's up. All the people in da house say hey! Oeh! B-boys and something, something...

Iga inimene on võimeline tapma teise inimese. See on peaaegu fakt. Orbikutel on loomulikult raske... Kui pole käsi ja jalgu on üldse raske midagi korralikult teha. Eriti raske on teha teistele haiget ja ennast tappa.

Samas. Need, kes funktsioneerivad ja mingil n-momendil ära flipivad, saavad teha korralikku hävingut enda ja ümbritsevate suhtes. Alustuseks tuli- ja külmrelvad. Liiga lihtne. Ivan sai kurjaks ja bussitas Olgat. John ärritus õpetaja peale ja lasi terve klassi maha. Juhtub.

Kui relvi pole jäävad võitluskunstid. A'la Xena. Kolm vajutust ja on kõngemas. Kui sellised oskused puuduvad jäävad klassikalised pehmed kohad. Viimase võimalusena võiks inimene käituda nagu korralik kiskja (kes ta tegelikult ka on) ning närida läbi vastase kõri. Jah, need ilusad sooned.

Mida tuleks teha, et nii ei juhtuks? Tarbida! See teeb teid õnnelikuks, rahulikuks ja ohutuks! Just selliseid indiviide meie riik vajabki! Edu Pulleritsule!

Vabandan :)

Räägime ilmast

Kaua sa ilma oled olnud?

-> :) geniaalsus Illegaardist

Lahe video

Battle

Kvaliteet ei ole just kõige parem ja see kestab kaua. Mina vaatasin lõpuni ja ei kahetse. Päris üllatav

Kolmapäev ja kolmas

Jalutasin mööda Ülikooli tänavat. Kustutasin sõnumeid, kuna tark masin teatas, et uutele enam ruumi pole. Oma mull. Järsku käis väli kolksatus. Minust paar sammu ees pool kohtusid Munga tn ja Ülikooli tn ristmikul takso ja tavaline sõiduauto. Autodel tulid mõned jubinad küljest, kuid keegi kannatada ei saanud. Kell oli siis 19.09

Tuju läks kohe paremaks

38 cm ja 95 cm