Thursday, 31 January 2008
Olen Lavazzas
Õpin. Võite mind vaatama tulla :). Siin on peale minu veel kolm lauda jõmme. Käivad kordamööda minuga rääkimas. Brr! Aga ma suudan olla jäiselt viisakas. Pakkusin ühele isegi rate.ee külastamise võimalust. Küll ta oli tänulik :). Aga numbrit ma sellistele küll ei anna!
Wednesday, 30 January 2008
Kuidas müüa uudist?
Esiteks tuleb asju kontekstist välja rebida ning panna bännerile plinkima. Tsitaat: «Austraallased ütlevad, et nende hammustus ei tapa vaid tapab see valu.» link
Teiseks tuleb artikleid tõlkida osaliselt/suvaliselt ning jätta igav välja: /.../ umbes sinu roosa küüne suurune /.../. Originaalis oli "pinky nail" ehk siis väikese sõrme küüs.
Jüri Nael!
Täitsa pael! Minult tuleks ööseks internet ära võtta, sest ma hakkan siis emo-postitusi tegema. Ma vabandan :). Oli jah kole, kuid mis siis? MM õpetas, et hingesaastaga ei pea kogu aeg tegelema. Ning teisi ei ole ka ilus masendada. Targem on minna normaalsel ajal magama ja süüa happy food-i. Ning kehakaalu kontrolliv huuleläige ei ole see, mida ma silmas pean.
Loomulikult ma armastan teid :)
Loomulikult ma armastan teid :)
Antikangelane
Väga raske on olla rõõmus, kui iga sinu samm põhjustab kellelegi kurbust, rikub tuju või ajab vihaseks. Köögis. Üritan võimatut. Teiste kiuste. Minu põhimõtted on vahel liigagi kindlad ja samas ebaloogilised. Ja, ja katteta lubadused tuleb ikka esimesena ära täita.
Istun ja tunnen ennast halvasti ja halvana. Kui mul ära flipib, siis lähen kell 6.30 ujuma... Mul on vaja teha sada asja üleeilseks. Ma olin juba hetkeks alla andmas, kuid siis mind dare-iti. Mulle öeldi, et ma ei saa hakkama ning, et ma ei lõpeta ei sellel ega järgmisel kevadel.
Loomulikult lõpetan! Ja kuidas veel! Suurelt! Oeh... praegu on küll väga masendav. Raske ja ängistav, kuid samas kuidagi pehme. Ma olen alati suutnud ennast lõpuks kokku võtta. Ilmselt saan ka see kord hakkama. Läbi sita tähtede poole!
Istun ja tunnen ennast halvasti ja halvana. Kui mul ära flipib, siis lähen kell 6.30 ujuma... Mul on vaja teha sada asja üleeilseks. Ma olin juba hetkeks alla andmas, kuid siis mind dare-iti. Mulle öeldi, et ma ei saa hakkama ning, et ma ei lõpeta ei sellel ega järgmisel kevadel.
Loomulikult lõpetan! Ja kuidas veel! Suurelt! Oeh... praegu on küll väga masendav. Raske ja ängistav, kuid samas kuidagi pehme. Ma olen alati suutnud ennast lõpuks kokku võtta. Ilmselt saan ka see kord hakkama. Läbi sita tähtede poole!
Tuesday, 29 January 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
