Mina olen liblikas,
Sina oled mõte.
Meie vahel tuuleklaas,
läbimatu tõke.
Lendame, kuid erinevad
viisid, tiivad, laotus.
Uksed siiski avanevad,
möödub võit ja kaotus.
Kevad ründab surma,
võitmatu armee
Iga õis ei hurma,
veetlev pärlikee
Kaste jättis maha
ämblikute võrku.
Peatuda ei taha,
ootan miskit hõrku.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment