Minu sisemised sooled -
millest umbes on vist pooled -
salamisi sepitsevad atendaati
keldrist leitud veinivaati.
Bronneeritud piletid õhtuseks meluks.
Lootes, et oled siis jätkuvalt elus.
Ja sõlmitsed soola ja roosikrantsi
ning kindas ja maskis keerutad valssi.
Ja süstid, kui vaja ja ootad, et jälle
on piima sees hulpimas lumepalle.
Ja loodad, et tuleb ja loodad, et saad
sa muru sees roomata kunagi taas.
Ja kõik, mis ei riiva, sind kuidagi solvab
ja kõik, mis on ilus, pihus tolmuks vaid tolmab.
Ja nii sa siis istud ja soojendad tooli ja
loodad, et selleks siia sind loodi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment