Nägin unes võitlust ülekohtuga. Ma olin kellegi vanem õde (mitte oma õe). Mind hoiti koos temaga väga minimalistlikus toas. Me olime suurema ja tugevama esivanema vangid. Me saime välja vaid söögiajaks. Toit oli ilusatel valgetel taldrikutel. Võimalik, et tegemist oli kuldse servaga taldrikutega, mida ei tohi panna mikrolainetel töötavasse ahju... Just kui mäletaksin liha, rohelisi herneid, väikseseid porgandeid ja koorekastet...
Minul sai mõõt täis ja ma otsustasin meid vangistusest päästa. Võtsin hõlma all kaasa seemisnahkse nöörsaapa. Ma virutasin meesolevust saapaga vastu rinda. Me olime minu vanaema majas. Uks, mille vastu ta kukkus varjas enda taga järsku ja pikka treppi. Ta sai mu peale vihaseks. Ta ütles, et ma värdjas oleks ta peaaegu trepist alla lükanud.
/Rohekem ei mäleta/
Teine unenägu oli palju helgem. Väga värviline naisdildoboheem oli bussis ja rääkis kellegagi. Mina olin pigem kõrvaltvaataja kui osaline. Neiul olid punakad juuksed ja ilmselt roheline mantel. Ta oli armas ja meeldiv. Selgus, et just täna on jaapäev - Jaa nimepäev. Tema nimi või nimeosa oli aga Ja. Ta oli mures, ta ei teadnud kuidas sellesse suhtuda. Keegi kolmas-neljas oli aga soovitanud, et ta peab seda väga julgelt-uhkelt-entusiastlikult-elavalt ütlema. JA!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment