Monday 14 November 2011

Kesköine lugu

Kell on juba palju. Iga takk tundub eelmisest tikist jõulisem. Ja minutid jutustavad juba uuest algavast päevast. Aeg püüab su viimaks kinni ning Sa muutud väga uniseks. Su silmad vajuvad iseenesest kinni. Ripsmed embavad üksteist ja nende lahku tirimine tundub peaaegu meelevaldne. Laud on muutunud raskeks nagu sulalumi. Ka käed ja jalad otsivad juba horisontaalseid tasandikke. Suunurgas on vilkumas magus naeratus ja teadvus rändab juba teistel radadel.

Kiire ja väsitav päev on selja taga, talla all ja juuste otstes. Iga keharakk anub puhkust, mis on vajalik taastumiseks. Palju sai tehtud, palju on teha. Kuid tänaseks on siiski kõik! Sa oled andnud endast maksimumi ning väärid väärilist puhkust. Sellist, mis laseks Sul homme taas fööniksina suleteki alt tõusta ja sussid jalga libistada. Uut algust. Süütut ja karget päeva, mis on täis töid ja tegemisi, arengut ja võite, armastust ja rõõme.

No comments: