Õhus on palju armastust ja sügisene surmalehk

Ehk räägin täna sellest, kui väga ma hommikuid vihkan.

Minu päevad on viimasel ajal muutunud meeldivalt rutiinseks. Ärkan igal hommikul vahemikus 8-9. Enamasti pean veidi kiruma, sest tööpäev on juba alanud. Õnneks on olemas telefonid ja internet. Edastan teate ja veeren võimalikult kiiresti tööl. Natuke halb ja piinlik on olla. Samas keha peaaegu juba töötab.

Tööl olen enamasti kauem kui peaksin. Miks? Sest see on meeldiv. Töö on tore, inimestega on lausa lust koos viibida. Ning tööd on. Peale tööd veeren koju. Natuke virisen ja rapsin ja siis hakkan sibulaid koorima. Ma armastan praetud sibulaid! Need sobivad peaaegu kõigega. Sibulad on karmid ja pärinevad Peipsi äärest. Raske sibulavanik küll läks pooleks, kuid pole hullu. Alumine pool ongi peaaegu tühi! Iga sibul paneb pisarad voolama. Iga sibul väärib neid pisaraid.

Tihti pean enne sibulaid ka poes käima, kuid see ei vääri eraldi mainimist, sest ma olen poes käimise osas küll peast katki. Ma ei kujutaks ettegi, et ma käiksin poes vaid korra nädalas. Pigem käin iga päev. Olen tulihingeliselt avaldanud arvamust selle kohta, miks oleks see väga halb kui poed nädalavahetusel ja õhtuti kinni oleksid. Mina kuulun nende hulka, kellel enne pole aega. Ning kes armastab poes käimist. Ma võin vabalt veeta nt 1,5 h kodu-Selveris või 3 h Ülemiste Keskuses.

Ehk siis vastik ärkamine, meeldiv töö, kodu, (pood), söök (väike tubli perenaine), mahalaadijana South Park, teaduse kaotamine, ärkamine jne.

Hommikud on alati olnud kõige ebameeldivam osa päevast. Keskkooli ajal olin sunnitud iga päev vägivaldselt õigel ajal ärkama, sest sain autoga kooli ning võimalus sisse magada, hilineda ja poppi teha puudus. Ülikooli ajal olukord ei paranenud. Tööl käimise suhtes on mul tekkinud vastutustunne, kuid keha ei allu jätkuvalt sellele sunnile.

Olen kaalunud ka eksperimenti, kus ma üritan terve nädal kella mitte panna ja bioloogilise kella järgi elada, kuid ma lihtsalt ei julge. Ma karda, et minu jaoks on jätkuvalt normaalne 12 h. Mitte 7 või 8. (Tavaliselt magavad nii palju väikelapsed). Hiljuti sain teada, et on olemas selline asi nagu "Hilinenud une sündroom". Ilmselt on mul just selline diagnoos.

Ehk siis - ööpäevad on liiga lühikesed. Minule oleks vaja 32 h ööpäevi. Nimelt 12 h tööd, 12 h und, 8 h vaba aega. Tänan tähelepanu eest!