Friday 7 November 2008

Veidrad kombed

* Ma olen avastanud, et peale rõõmustava sõnumi või kõne saamist annan ma oma telefonile musi. Ülesse, sinna, kus on NOKIA kirjas :)

* Minu Jumal peidab ennast tänavalambis. Nüüd paistab ta stabiilselt minu peale, sest tehti korda. Varem ta vilkus ning iga kord kui ta minu saabudes põlema läks, ütlesin ma aitäh. Tihti häälega.

* Peaaegu alati väljun ma voodist parema jalaga. Tihti nõuab see päris palju ukerdamist ning on lausa ohtlik.

* Ma olen oma telefonist sõltuvuses. Ta on mul alati lähedal. Vahel kaisus, vahel soki sees. Kui ma midagi näen või kuulen, siis toksin selle kohe telefoni. Mul on väga hea meel, et mu telefon pilti ei tee. Sõna on olnud minu jaoks alati suurema kaaluga. Digipilte klõpsin ma meelsasti, kuid telefoniga... Hea, et see hirmus ahvatlus on ära võetud!

* Ma ei ole nõus sööma kartulit ja krõbedaks praetud toite. Kahjuks peamiselt neist mu ema kokakunst koosnebki (ta on kokaks õppinud!). Seega pean ma ise kokkama. India. Itaalia. Kreeka.

* Ma söön veidraid asju. Soolane lagrits on mu lemmik. Ma võin süüa ka prügi ja tundmatuid taimi. Peaaegu kõik taimi, kui aus olla. Tihti on see seotud plahvatusliku tuju või joobega :). Kuid tähtaja ületanud toit on NO, NO, NO.

* Ma olen nimekirja ja süsteemi inimene. Isegi siis, kui teistele meenutab minu elu, ajaplaneerimine ja tuba kaost. Kaoses peitub kord. Asjad on süsteemselt pilla-palla. Ma flipin ära, kui keegi on neid sättinud. Nt mu ema kasutab igal võimalusel juhust tekitada minu süsteemist by the ruler süsteem. Ma muutun närviliseks kui asjad ei juhtu minu plaanide järgi. Tihti on viga selles, et ma unustan teisi neist teavitada ja eeldan, et nad oskavad mu mõtteid lugeda :)

* Kui mulle tundub, et inimene on ärritunud minuga rääkides, siis ma ärritun ka. Vahel võtan üle ka teiste emotsioone. Viiamsel ajal ärritun ma alati oma vanematega rääkides. Eriti ülikoolist, vastutustundest ning korrast :).

* Kui ma olen väsinud, siis on mul väga raske pimedas magama jääda. Valgus peab paistma näkku. PÄIKE! Inimesed ja muusika mind ei sega. Võib-olla on nii isegi parem. Usun jätkuvalt uurimust, mis leidis, et naised magavad kaisus paremini. Ma teadsin seda juba lapsena. Kõige parem on jääda magama nii, et riided on seljas, tekk on peal, lamp põleb ja telekast tuleb mingi ila.

* Viimasel ajal on muutunud tavaliseks, et mulle öeldakse, et ma igasugust "kakat" ei näpiks. Mulle meeldivad maast leitud asjad. Mul on vaja kõik nööbid, mutrid, kaotatud poenimekirjad, sendid ja ilusad kivikesed kokku korjata. Neil on nii, nii suur väärtus! Lost and found. Eile tõin nt tuppa kaks jupikest puukoort. Pidin panema juurde sildi "Ei tohi põletada", sest minu prügikastilt leitud koerad-head-rebased-pahad-tule-meie-turvafirmasse plakat põletati ära.

No comments: