Raha tuli, raha läheb. Läheb rohkem kui tahaks. Kiiremini, kui oskasin aimata. Käisin poes. Ka pood tahtis oma osa minu noosist endale. Tulin tagasi, südametunnistus ja kotid rasked.
Jõudes kodukvartalini näen, et mulle astub vastu Cram. Vahva! Cramil on hea mehine hääl! Freddy ja Põssa meil juba on. Cram mahub ka. Samal hetkel tabas mind tuuleiil, mis tekitas minu lehviva seelikuga Marilyn Monroe surematu seelik-lendab-üles-oih-aluspesu-peaaegu-paistis-efekti. Nurgapealse maja keskmise korruse aknast silkab välja kaks rõõmsat blondi pead, kes hüüavad mu nime. Minu Kuu õed. Vastutuleb ilus kollases särgis pikkade tumedate juustega noormees, kes naeratab. Kergem hakkas :). Tweet!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment