Käisin eile Vennaskonnal. Katlas. Ei olnud väga äge. Illusioonis oli parem. Vähemalt oli mituteist tuttavat kohal...
Peale kahte sain koju, enne kuute üles. Protseduurid, protseduurid. 6.45 bussile. Bussis oli jäurav joodik, kes tahtis kusta ja ei saanud aru, miks me nii kaua sõidame. Nägin veidraid unenägusid. Ainsana on meeles see, kuidas ma mängisin hiiglasliku ämblikuga, kes meenutas kummuli keeratud kaussi. Ja bussist kukkusin ka välja, sest üritasin ühte inimest vältida. Unes.
Viu! Vops! Dorpat! Külm, külm. Hommikusöök Lavazzas, vajalike materjalide lugemine. Hommikusuits. Meik. Treppidest üles. Jäin natuke hiljaks, kuid see on OK. Kolme kompsuga uksest sisse.
Hmm... Meesõppejõud? Valed näod. Mingi teise aine lehed laudadel. Vaatasin päevikusse ja selgus, et viga on ikkagi ainult minus. Kõik teised olid õiged. Lihtsalt ma olin roninud Tartusse kaks tundi varem ja prantsatanud sisse mingisse "rahvusvahelised suhted... bla-bla blaasse".
Totu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment