Kultuur, kuld uur

Eelmisel reedel alustasin kultuuriprogrammi Punkentsefaliidi, Pööloy Gläänzi ja Vennaskonnaga. Ma läksin sinna täiesti üksi, kuid mul polnud ammu nii lõbus olnud. Tantsisin punkide ja skinnidega, sain tore olemise eest tasuta Rocki ning pärast oi-Aljona-teil-on-ju-praegu-jõulud-laulame-mõned-venekeelsed-jõululaulud-oi-ma-tegelikult-ei-oskagi seltskonna taksoga tasuta Hollywoodi ette (kuhu ma loomulikult ei läinud, sest ma läksin hoopis Woodi ja Levikasse, kust skoorisin kogemata kaks viinakokteili ja Lepa). Laupäeval HU? MoMa-ga. Teisipäeval firefolk Svjata Vatra ('püha tuli´). Kiidusõnad valgustajale, kes suutis veel rohkem power´it lisada. Dramaatiline valge valgus energilise ja karismaatilise solisti selja taha hästi valitud hetkedel- käed jõuliselt jeesus-oli-siin asendisse, kõlavad löögid vastu vikatit... Teisipäevaselt napi rahva maksimaalne üleskütmine tipnes sellega, et bändi ei tahetud kuidagi ära lasta. Samasse kaadrisse mahtus nurgas üksinda vingerdav baleriin ja kaks metal-karvast, kes lasid juustel tantsida. Nad mängisid ja tantsisid tund aega planeeritust kauem ning Tallinna kontsert, mis oli välja reklaamitud kui peaproov enne Hollandit mõjus äärmiselt positiivselt ja energiat andvana.