Sünnipäevajärgne hommik. Soovin teha kohvi. Jalutan ringi toas, kus teiste pidu eile lõppes. Panen kohvi hakkama. Kui ma õigesti mäletan, läheb puru teesõela ja tass on läbipaistev. Jätan selle kuhugi vedelema. WC-labor. Vaatan peeglisse ja soovin pigistada poori. Enne kui ma seda teha jõuan lendab sisse Võrdne mingi mehega. Selgub, et Võrdne on meie korteri omanik ja, et ta on rahul sellega, mis olukorras meie korter on (ta ei tea, et vahetuba tehti korda vaid sünnipäeva jaoks).
Järgmine kaader. Ilmselt Pääskülas. Meil aia äärne tänavas... Vanem lokkis proua tiirutab oma aia ees oleval mururibal murutraktoriga. Tema kõrval tiirutab beebi-titt-väikelaps, kes meenutab veidi Eviani reklaami uisutavat titte. Ka tema jalad niidavad muru. Ta sõidab ühel korral liiga kaugele asfaltile ja jääb peaaegu auto alla. Ta hüpab vanaema (?) poole ja pääseb.
Plaks! Ta on väike neiu. Umbes kuuene. Ta on minu sõbra õde, minu teise sõbra tütar. Me räägime tema sünnipäevast. Ma hammustan teda kõrvast!!! Ta teeb selle peale solvunud nägu. Ma avaldan heameelt, et ma saan nüüd ta sünnipäevale tulla. Ta ütleb, et see ei ole sünnipäev. Ütlen tean, tean - Birthday Paa-rty (kõlas nagu "paartei"). Muidu oleks ma pidanud ütlema sulle: " I couldn´t make it".
Uus kaader. Narva mnt endise Pilgrimi ees (ma olin sama koha peal Laulupeo rongkäigu ajal). Aastapäeva paraad vms. Väike neiu (kes tegelikult on juba vähemalt poole suurem ja peaaegu sama pikk kui mina) oli asendunud minu õega. Meie ees seisab laulja-tantsija, kellel on pahkluudeni paksud pruunid juuksed. Kuna juuksed lähevad pluusi alt läbi, on raske nende järjepidevust märgata. Annan õele märku. Näeb. Pissihäda (also in real life). Ütlen õele, et olgu siin, ma pean WC-s käima. Ta annab mulle minu valge kalasilma kaasa, sest kardab, et keegi võib selle ära varastada.
Otsingud kannavad mind rannaäärsesse paika, mis asub samal ajal kuskil Lõuna-Euroopas ja Muhus. Palju inimesi, palju kohti. Näen kaadreid sellest, kuidas kostüümides mehed vägistavad kostüümis meest (ilmselt postkaartide kujul). Lähen edasi. Kõik kohad tunduvad sellised, et sisse astuda ei julge - pool religioossed sööklad, mis on mingil põhjusel just täna täis. Kuuemeetrised laed tekitavad aukartust. Leian mõnusa koha päris künka otsas, see on heledast puust ja asub keset peenart-kiviktaimlat. Leian erinevaid WC-uksesid. Mehed 5.-, naised 8.-. Mehed 8.-, naised 15.- jne. Kamp noormehi möödub, nad ütlevad, et pole mind 7 aastat näinud ja teevad komplimendi, mida pole mulle varem tehtud. Ilmselt oli see kas põskede, lauba või lõua kohta.
Ronin edasi, sest hinnad tunduvad liiga suured. Võimalik, et mul on vaid paar münti taskus. Ma loomulikult ei tule selle pealegi, et küsida. Ning ka sellele mõtlesin alles hommikul (päriselt WC-s käies), et klientidele on tavaliselt tasuta. Jalutan ümber maja. Leian väikese trepi, mille kaudu saab majja siseneda ülemiselt korruselt. Tulevad mees ja vanem proua. Tõstavad redeli teistpidi ja sellest saab sama söögikoha reklaamtahvel. Sõnade järjestus on kas algusest peale vale või on keegi seda muutnud. Tulemuseks HAKITUD VANAEMA JUURES. Mis on ilmselge vihje saiale ISA SAI VIILUTATUD :). Tõttan nüüd selle väikese tüdruku sünnipäeva PEOLE, üritan jõuda ka vanema ning isa juurde. Lisaks tegeleda õega, juua kohvi ja osta kalasilmale uued akud. Head riigipüha!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment