Huuh... ärkasin veidi enne kahte (tänu Propa ja Sinku-Vinku kontserdile sain alles kl 3 magama). Esimene peatus Viru staaride ehtelaat. Staarid olid, ehted olid, kuid mitte midagi sellist, mis mulle huvi võiks pakkuda. Olen suht kindel, et Saagimi müüdud naisekujulised ehte on juba Kalamari nime all müügis olnud...
Väljas nägin tin man/tulnukat, kes tegi oma tavapärast perfokat hõbedases kostüümis. Inimesed seisid suures kaares, kuid üllatavalt kaugel. Raha anti ka, mille eest ta tänas ebamaise piiksuva heliga. Btw ta teeb seda täiesti ise! Tal on küll juhtmed ja kiibid peal, kuid see on lihtsalt kostüüm. Häält teeb ta ise.
Seisin. Järsku ilmusid kohale 6 tursket vene meest. Kõik suured, kuid väga erinevalt riides. Armani mütsist mantlini. Nad võtsid ennast suhteliselt pisikese tulnuka ümber ringi. Kui teised seisid nelja meetri kaugusel, siis nemad eelistasid olla 10 cm kaugusel. Tulnukas oli alguses rahulik, püsis oma rollis. Tüübid nokkisid ja narrisid, kimusid tema näo ees sigarillosid ja sigarette. Nagu toiduga mängivad noored isaskiskjad! Mul oli suur hirm, et nad võtavad ta raha ära ja vigastavad koniga tema nägu (ma ei, tea, kuidas mu fantaasia nii kaugele jõudis).
Kell oli 15. Laupäeval. Inimesi, kes seal ümber seisis oli paarkümmend kindlasti. Astusin lähemale. Ma ei teagi miks. Mul on ülitundlik õiglusekaitse närv ja ma võpatan isegi siis, kui laps trepil libiseb. See tants kestis 5 min vähemalt. Tulnukas püsis oma rollis, ja üritas žestide ja häälte abil anda mõista, et meestel on nüüd aeg ära minna. Nad ei näinud. Ta ütles back off, irve. Tulnukas ärritus ja lajatas FUCK OFF!
Alfaisased ärritusid, lükkasid nääpsukese tulnuka kasti otsas talla, selili lumele. Ja juba oli näha, et sellest ei piisa. Tulnukas haaras oma kasti tassimise ratastega aluse üles. Halb samm. Ma teadsin, et kui ta oleks sellega midagi teinud oleks ta vaat, et surma saanud. Astusin vahel. No mis ma nüüd olengi... 166 cm ja 56 kg.
Ma rääkisn nendega eesti keeles, et mida te teete! Miks te seda teete! Miks te kiusate kuuekesi ühte väikest meest. Nad irvitasid ja vastasid eesti keeles. No miks ta siis on selline! Kes ta üldse selline on! Kas sa tunned teda? Kas tal dokumendid on (!?!). See on minu kodu, ma elan siin. Kas sa ei ärrituks kui keegi sind perse saadaks. Küsisin, kas nad mujal maailmas ei ole elusaid kujusid näinbud. Olid. Üks oli vist isegi Londonis elanud.
Tulnukas kutsus siis juba politseid. Mehed olid minusugusest putukast vaimustatud ja tahtsid mind endaga kaasa kutsuda. Lõpuks suutsin ma nad tulnukast eemale ajada. Läksin ära. Jalutasin oma järgmise sihtkoha - Solarise poole. Vaatasin veel, et kas mehed on ikka läinud. Tulnukas viipas mind tagasi. Tulnuka juurde oli saabunud tema sõber. Vene poiss, rääkis hästi nii eesti kui ka inglise keelt ja üks päris pisike poiss, kes oli ka emakeelelt venelane. Selgus, et tulnukas on sama asja teinud ka Riias ja ka seal oli tal üks konflikt, kuid siis vaid ühe mehega.
Tulnukas tänas mind ja ütles, et politsei tahab minuga ka rääkida. Väga toredad (abi)politseinikud olid! Kiidan hr Jüri Villandit! Nad olid mõistvad hõbedase mehikese suhtes, küsisid viisakalt dokumente, rääkisid inglise keelt. Üks soome mees tuli ka rääkima, et ka tema on tunnistajaks. Politsei läks mehi otsima, kuid võib etteruttavalt öelda, et ei leidnud.
Rääkisin veel pikalt tulnuka ja tema sõpradega. Laenasin väikselepoisile telefoni kokkuleppel, et ta ei jookse sellega minema (ta lubas, et ei jookse ja, et tal on ka endal telefon, kuid pole kõneaega). Ma ei jätnud loomulikult mainimata, et ma jooksen päris kiiresti:). Selgus, et tulnukas on tänaseks nii läbi, et väriseb külmast ja hirmust. Kogu nali ja naer oli tänaseks kadunud. Juhuslikult selgus, et ta otsib uut korterit. Ja juhuslikult olin ma samal hommikul võtnud posti küljest ühetoalise korteri üürile andmise flaiku. Ütle veel, et sellist asja nagu saatus pole olemas! Sain tulnuka visiitkaardi ja läksin rahulolevalt Solarisse.
EKAtudengite tassilaadalt leidsin Suju (?)tassi, millesse ma kohe armusin - sangaks hobese perse. Raha välja võtma minnes leidsin jäätiseletist Kessu (Kessu on legendaarne!). Selgus, et kaardiga ei saa jäätisekokteili eest maksta ja ma sain talle 3 minutiks sulli laenata, et ta oma imehea joogi saaks välja lunastada. KINGASID EI OSTNUD! Mitte ühtegi. See-eest sõin Lidos hommiku-, lõuna-, õhtusöögi. Baklažaani pada ja juustuga sealiha on seal imelised! Samuti meeldib mulle DIY salat ja värske porgandimahl.
Väike suitsupeatus Solarise ees. Järgnes Hipster. Mis on ilus, see ei istu, mis on kole, seda ei taha. Siiski ostsin sota eest armsa musta pluusi (enne oli viis sotti). SUVAst sain oma siidised moonisukad ja Humanast terve mäe hilpe (vabandan ema ja elukaaslase ees). Järgmine suitsupaus Viru terminali ees.
Härra läheneb ja küsib tuld. Annan. Keerutab, keerutab ja siis ütleb ausalt välja, et õlle raha on puudu. Ütlesin, et õlu on hea ja andsin 10 krooni. Härra tassib vastutasuks mu kotib peatusesse ja kuna sangad läksid katki, siis lõpuks ukseni. "Kas sa ikka tead, et sa oled väga ilus tüdruk?" -Aitäh. Selgub, et härra on tingimisi karistatud. Härra lubab, et ei tule mind kummitama, ostab õlle, joob selle minu terviseks, otsib omale uue Armani püksinööbi ja lepib ära oma tüdrukuga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment