Tuesday 18 March 2008

H-al-a

Keeruline, kõik on nii keeruline. Tahaks teha head, kuid välja ei tule midagi. Plaanid kurja, kuid korda saadad head. Vahel tahaks ilusa ja selge häälega öelda ilusaid asju, kuid ma ei oska. Mu hääl jääb kurku kinni või kõlab ärasuitsetatult ja kahisevalt. Enamasti on tegemist vaid pelgalt sosinaga, millest saab aru vaid sooja õhu liikumisest vastu põske.

Ma ei oska olla piisavalt hea ja armas. Ma ei oska oma ema siiralt kallistada. Enamasti meenutab see metskassi püüdmist: üks hoiab kõvasti kinni ning teine kallutab ennast eemale, et parajal momendil põgeneda. Ma olen oma emale luuletuse kirjutanud. Laupäeval tõin talle lille. Ta arvab, et ma vihkan teda.

Mul on ennegi asjad lõppenud või saanud vale pöörde, sest ma ei oska ennast arusaadavaks teha. Ma loodan, et enam nii ei juhtu. Mulle ei meeldi minu hääl tõsistel teemadel rääkides. Mulle ei meeldi minu pidevad naeruturtsatused ja kajakalik hirnumine. Ma ei oska ennast muuta.

Tahaks poodi minna, kuid ei tea millisesse ja mida ma tahan. Raha ka pole ja pea ootab pesemist. Ilmselt tahan midagi rumalat ja inspireerivat nagu idud ja smuuti vms. Siirast kevadet tahaks. Nutaks ja õpiks, nutaks ja õpiks ja mingil hetkel saaks kõik õpitud.

No comments: