Me, me, me

Ei tohi anda lubadusi, mida sa täita ei suuda :). See "ilus päev, mis algas halvasti" oli neljapäev. Alguses oli see täielik agoonia. Mul oli tunne, et kui keegi mind tööle sunnib või tahab minuga rääkida, siis ma hakkan oksele (nagu South Park-is see poiss, kelle nime ma ei mäleta, kuid kellele meeldib Wendy).

Aga siis ma mõtlesin, et poogen. Äärmisel juhul saan surma või naerualuseks. Hakkasin tegutsema. Esimene etapp oli kole ning peale seda tekkis meeletu kergendus. Ma tundsin ennast nagu idioot ja see oli hea ja lõbus ja irve ei tahtnud näost kaduda. Inimesed olid sõbraliku ja naeratasid. Mina naeratasin ka ja siis naeratus levis. Õhtul käisin väljas.

Reede oli selline mull. Kuna mu ainsaks kohustuseks oli ühe koju tassitud töö lõpetamine-vormistamine, oli päev praktiliselt vaba. Ja järjekordselt pidin ma tõdema, et mulle ei sobi jalad-seinal-tüüpi puhkus. Mul on vaja rabeleda ja kartuleid võtta ja panna ja riisuda ja koristada selleks, et tunda ennast kasulikuna ja õhtuks ära väsida.

Ja kuna mulle tundus, et on alles neljapäev, tulin ma välja teooriaga, et neljapäev on uus reede (palju lärmavaid venelasi). Vertikaal on uus horisontaal jne. Ka sellel õhtul käisin ma väljas (EPL-s see ei kajastu. Vt. nähtus- nimepuistaja). Kuna reedeks oli reede kõigile pärale jõudnud ja paljudel õppelaen ka juba käes, oli võimatu kuskil kohta leida. Eriti Zavoodis...*

Laupäev oli mõnusalt aktiivne ja kiire. Kuna ma käin nüüd ka laupäeviti koolis, on mul nädalas kaks pühapäeva (reede ja pühapäev). Üllatavalt tore oli koolis. Peale loengute lõppu tabas mind halb üllatus. Mu tagi ei olnudki nagis ega pingi peal ega WC-s ega garderoobis. Sain pidada väga meeldiva vestluse väga armsa garderoobitädiga ning jamesbondiliku uurimisretke. Kõik kohad kammisin korduvalt läbi.

Siis kui tädi oli mind juba lohutanud ja teatanud, et tänu oma tagi kaotusele saan ma palju suurema õnne osaliseks ja mina olin sellega juba leppinud, toimus pööre. Tadadaa... tadadaaa.... Ma läksin sellesse kohta, kus ma lõuna ajal Cocat jõin ja sain oma tagi tagasi! Ma käisin seal kahe poisiga lõunal ja KUMBKI ei märganud, et mul kukkus tagi maha! Nad ei märganud sedagi, mis mul seljas oli :). Mehed...

No igatahes ma pidin minema tagasi ja mängima rumalat esmakursuslast. Tädi juba oli jõudnud teistele tädidele ka rääkida ja koos õhku ahmida. Et näed tüdrukult varastati asi ära. Koht on ebaturvaline ja nüüd laps pettub ülikoolis. Oi kui tore ta oli :).

Kodus ootasid mind koduloomad- läpakad. Üks oli kurt, teine oli tumm ja üldse mul on mingi asi tehnikaga. Halb karma vms. Õhtul kui heli tagasi tuli, vaatasin poole ööni Black Booksi (vein ja suitsud on MUST) ja Heroes-i uut hooaega. Muah!

Pühapäev on jällegi vaba (ainult üks jublakas on vaja ära teha). Ning siiani pole ta minu jaoks veel alanud. Kuigi kell ja kalender väidavad midagi muud. Istun kodus, söön pruuni suhkrut. Kavatsesin süüa hoopis räime tomatis, kuid peale kalapea leidmist läks isu ära. Minu inimestel ei ole minu jaoks aega...


* Vau! Tegemist oli väga keerulise lõiguga. Süntaks ja mõte on puudulikud, kuid ilmselt on sõnum hästi peidetud...