Seks, vägivald, tarbimine...

...ning teised loomalikud tungid

Valasin täna peaaegu rõõmupisaraid Priit Pulleritsu pärast. Leidsin Arterist tema kirjatüki. Tegemist on tavapärase bonsaiga, mis antud juhul on vormistatud tööna ja mille eest antakse ilmselt ka raha. Mina teen selliseid asju iga päev. Loen ja otsin meelelahutust veebist (tunnistan, ka mina olen oma lõbu tööks vormistanud, kuid ma ei ole Pullerits).

Härra Pullerits on vaadanud Madonna, Pamela, Victoria, Kurnikova, Parise ja Rose-i (võib-olla veel kellegi) blogisid. Artikli sisuks on kuulsuste blogide kallal ilkumine. Madonna ei vastanud ta kirjadele, Kurnikova rääkis spordist, mitte oma kehast ja teised olid lihtsalt liiga igavad. Pamela rindade ja aju võrdlemine töö ajast on ilmselt paljude meeste unistus...

Tegemist oli tavapärase tarbimisega. Kaup valmistas pettumuse, pöörduti tarbijakaitse analoogi juurde -> auditoorium. Kujutletav auditoorium peaks kaasa tundma ja avaldama paar kommentaari (pärast seda, kui nad on ise neid lehti külastanud ja jõudnud samale järeldusele). Egopai.

Inimesed ei suuda lingist mööda minna. Viimase aja kõige ehedam näide oli seotud "Sügisballi" tegijate, mingi n-koha n-pulgakesega ja õnnetu koeraga, kes jäi auto alla (enesetapp?). Kulutulena saadeti listidesse laiali suurte ja oluliste inimeste pöördumine boikoteerida SL Õhtulehte, kes tegi sellest rumalast loost koleda artikli.

Olen nõus, t*ra nad topivad oma nina igale poole! Aga... aga... boikoteerimine tähendab seda, et inimesed eiravad lehte. Lähevad mööda. Milleks oli vaja panna sinna see link? Sinna vajutasid ilmselt ka need, kes muidu seda sügiskollast väljaannet ei loe.

Tarbimine on reklaam. Eelistused on reklaam. Prügi on reklaam. Plekid on reklaam. Lõhn on reklaam. Värvid on reklaam. Hea bränding arvestab kõiki aspekte. Palgatakse inimesed toodet ostma, tarbima, imetlema, kuhugi “unustama”. Imeilus kohvirõngas valgel paberil. Hmm kalamari Armani lipsul. Hmm juhuslik parfüümi hõng. Värske saia ilatilkumapanev lõhn poekese ees, mille saiakesed tulevad vaakumpakendis ja suurte autodega.

Lõhn toob kohale algelised loomad. Miks peaks inimene oma meeltele vastu hakkama. Inimese hammas läheb ju ka verele. Oleneb vaid millest. Kas klaasike sees ja kadunud mees või munn kõva ja mõistus läinud. Liha tahavad ka paljud saada (jah, ka taimetoitlased. Milleks muidu nad seda sojaliha nii agaralt täiustavad?). Lihahimu.

Ja verd on vaja, palju verd. Inimesed üritavad seda varjata, tsiviliseerida, organiseerida, reeglitega piirata. Nt verivorst, poks, härjavõitlus, õudukad. Piilutakse näppude vahelt lahkamist. Siiski ostetakse ahnelt ajalehti, mille esikaanel on veri, soolikad, katastroof, õnnetus, laibad, mõrvad, surm ja häving. Milleks? Miks on vaja R-kioski juurde riputada kollane plakat kirjaga "Juba 112 hukkunut!!!".

Kokaiin, nikotiin, etanool, kofeiin. See pole midagi. Suurt hulka adrenaliini on hoopis vaja. Pidevalt peab olema selline trance muusika video, ameerikamäed ja saw III.

Kõigil on seda vaja. Nunnad näpivad ennast salaja. Sõdurid nutavad, sest nad peavad magama käed teki peal. Mehed elavad ennast välja kossu mängides või sekretäriga vallatledes. Naised klatšivad, heegeldavad ja rahustavad ennast seebikatega. Parem vaadata teiste skandaale kui rünnata oma meest, sest siis saab jõuludeks kasuka ja uue Lexuse.

Naised on vaoshoitud. Traditsioonid, kultuurid, religioonid, ühiskonnad, seadused- kõik näevad ette, et naine on hea ja tubli ja rahulik (haridusest ja õigustest ma parem ei räägigi). Ilmselt tänu sellele ongi nad tihti nii talumatud. Bitchid, maod ja igavesti pahade päevadega. Verd on vaja.

Lapsed on ausad. Kui on vaja vaadata poiste ja tüdrukute erinevust, siis seda nad ka teevad. Kui on vaja vaadata, mis on kassi sees, siis seda nad ka teevad. Kui on vaja kutsikal silmad välja torgata, siis seda nad ka teevad.

Kõikide sõda kõikide vastu kestab. On alati kestnud. On erinevad vahendid ja mõõdupuud. Tänapäeval on asi suunatud viisakasse voolusängi. Seda kontrolivad pakkujad. Mõeldakse välja asjad, mida on vaja teha. Mille jaoks on näiteks olemas liinid, vahendid, materjal. Tehakse toode ja siis vormitakse inimmassist ka tarbija. Nõudlus tekib hiljem, see tekitatakse.

Milleks see sõda ja taplemine. Milleks getoneegrid ja tiblad. Oleme sõbrad. Hängime virukeskustes. Ärme tapa üksteist. Tarbime võidu. Võidab see, kellel on surres rohkem asju. Jah, see ongi tänapäevane reklaamlause. See on kaotanud oma iroonia, sest need, kelle manitsuseks see välja paisati kuulasid samal ajal oma uuest moblast uut lahedat polühelinat ja said aru ainult ühest tekstikihist. Kontekst, kontekst, kontekst, uus kontekst. Väärastunud diskursus.

Mul on hirmus kaubamajadest, ostukeskustest, tarbimisjaamadest ja investeetimismajadest mööduda. Ma ei tunne neid inimesi. Mina olen nende jaoks tulnukas. Ma mõtlen liiga palju. Eriti enne tarbimist. Kõige hirmuäratavam on see, et üks selline tegelane on minu enda õde.

Tal on kitsad teksased, ruudulised ketsid, uhke mp3 ja mobla. Pealuuga ehted, mingi kalts kaelas, poole rinnani ulatus dressipluus, nokamüts ja attitude. Jou, juo, what's up. All the people in da house say hey! Oeh! B-boys and something, something...

Iga inimene on võimeline tapma teise inimese. See on peaaegu fakt. Orbikutel on loomulikult raske... Kui pole käsi ja jalgu on üldse raske midagi korralikult teha. Eriti raske on teha teistele haiget ja ennast tappa.

Samas. Need, kes funktsioneerivad ja mingil n-momendil ära flipivad, saavad teha korralikku hävingut enda ja ümbritsevate suhtes. Alustuseks tuli- ja külmrelvad. Liiga lihtne. Ivan sai kurjaks ja bussitas Olgat. John ärritus õpetaja peale ja lasi terve klassi maha. Juhtub.

Kui relvi pole jäävad võitluskunstid. A'la Xena. Kolm vajutust ja on kõngemas. Kui sellised oskused puuduvad jäävad klassikalised pehmed kohad. Viimase võimalusena võiks inimene käituda nagu korralik kiskja (kes ta tegelikult ka on) ning närida läbi vastase kõri. Jah, need ilusad sooned.

Mida tuleks teha, et nii ei juhtuks? Tarbida! See teeb teid õnnelikuks, rahulikuks ja ohutuks! Just selliseid indiviide meie riik vajabki! Edu Pulleritsule!

Vabandan :)