Tuesday 28 August 2007

Ma nägin unes, et minu nätsutattoo hakkas maha kooruma ja, et mu õel olid ilgelt suured silmad

Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud... "Sitt lugu," ütles isa. Ka Arno leidis, et mis läinud, see läinud. "Ehk proovime järgmisel aastal uuesti?" ütles isa. Arno vasts: " Mhm, ma tean ühte head baari, mis on kohe selle nurga taga". Mõeldud tehtud.

Isa vihkas oma lapsepõlve ja kooli ja seda bioloogia õpetajat, kes ta pärast tunde jättis, et anatoomias järeltundi anda. Ta ei unusta seda kunagi. Hea, et ta oli põhimõtete ja mõistusega noormees juba tol ajal. Muidu sõidaks see eit vist siiani autoga mööda linna ringi ja jagaks teadmisi anatoomia vallas. Õnneks on Arno isal nuga või mõni muu külmrelv alati kaasas. Ja kui vahele ei jää on sama nagu joomise ja narkoga. Mida ei mäleta pole olnud.

"Ja vihikud ja raamatud paneme ka põlema!" teatas isa, kes oli peale paari millimallikat ja kvaliteetset veini lausa ülevoolavalt õnnelik. "Isa, mis sul käes on?" küsis Arno, kes ei olnud tegelikult halb poiss, pea oli ka pigem pehme kui kõva. "Ah sa kuramuse kurivaim. See on ju prügiämber!" Selleks ema vist isa toast välja ajaski.

"Ära muretse pojuke, ma jätan selle kuhugi põõsa taha ja hommikul korjan üles," ütles isa, keda tunti ka kui härra Anna Nuga. Nad olid õnnelikud ja kallistasid. Mõlemal oli hea meel, et neil mobiili polnud. Kurat teab, kes helistada võib ja ilus õhtu ongi rikutud. Perekondlikud kohustused on aga väga vajalikud.

No comments: