Thursday 15 November 2007

By the way

Inesel vedas, et ta oma vastutustundetu sõnavõtuga aastaid tagasi üles astus. Kui keegi praegu söendaks Eesti meedias öelda, et inimene, kelle ta ära tapaks on Edgar Savisaar, siis ta peaks tegemist tegema politseiga.

Õnnetu poisi juhtum kerib tuure üles. Alles oli Soome veresaun, nüüd otsitakse mustasid lambaid igalt poolt. Ühiskondlik paranoia. 80 km üle mere on liiga väike vahemaa, et seda eirata. Tõsi. Kuid vahendeid tuleb ka sellistel puhkudel valida. ERITI sellistel.

Orkut ja blogid ei ole tõde. Kerge on faktide asemel ajada eesli ila. Sa võid olla 99aastane ning osata müstilisi keeli. Sa võid kuuluda KKK-i ning olla biseksuaal. Sa võid valetada oma pahede ja lemmikfilmide kohta. Põhjused on erinevad. Võib-olla teed sa nalja, üritad olla vaimukas või kellelegi meeldida. Ettevaatust! Sinised mehikesed ei ole kaugel!

Ma olen paari populaarsema blogi juurest leidnud ka kirjakese, mis on mõeldud ajakirjanikele. Nendes öeldakse väga ilusasti, et tegemist ei pruugi olla TÕEGA ning, et enne kasutamist oleks viisakas luba küsida. Mina olen korduvalt nn muinasjutu postitanud...

Antud juhtumi puhul on Delfisse riputatud poisikese eraelu. Orkuti konto ja tema veebipäevik. See võib olla fiktsioon. Ilmselt siiski pole, kuid kuidas nad seda kontrollisid? Ajakirjanikud on oma volitusi kuritarvitanud/võimupiire ületanud ning see on heaks näideks Eesti logisevast meediaregulatsioonist.

Poiss on süüdi juba enne uurimise lõppu. Selgus, et ta viidi politseisse. Tema sõnad riputati kõigile vaatamiseks (tema eraelu!!!) ning temast kõneleva artikli kõrval on pilt tulirelvast. Meedia silmis on ta juba süüdi. Ta on juba päästikule vajutanud...

Selliseid delikaatseid juhtumeid võiks lahendada vastavalt. Enne uurida ja siis alles lahmida. On suur hulk inimesi, kes saavad aru, kellest jutt. Ilmselt tal siiski vedas, et pilti ja nime polnud... Kas ta tegi kellelegi peale enda haiget? Kui ei, siis miks teda puuakse?

98%

3 comments:

Anonymous said...

nõustun sellega, et ajakirjanduses on tüüp süüdi enne kohtuotsust. aga selles ei ole midagi uut, millestki peab ju ka kollane ajakirjandus elama. ei nõustu aga sellega nagu oleks kellegi privaatsust rikutud. kui ta juba orkutisse selle info üles toppis, siis võib vabalt seda ka lehes/delfis kasutada.

kuid politsei ei tegutsenud ju ainult orkuti põhjal, küsitleti ja tüübi tuttavaid ja ilmselgelt oli tegu depressiivse isikuga, kes varem või hiljem oleks endale või teistele ohtlikuks muutunud. orkutiinfo põhjal pole tegu nö trendiemoga, vaid tõsiste probleemidega maadleva noormehega. aga üldiselt psühhiaatriline abi ning antidepressandid teevad tänapäeval imesid. niiet good luck tüübile! süüdistust pole talle küll vaja esitada ja ma loodan, et politsei seda ka ei tee.

Anonymous said...

süüdistust ei ole talle võimalik esitada, sest ta ei rikkunud mitte ühtegi seadust. ma lugesin ta terve plogi läbi, ei ole tal ka mitte midagi viga - ta on lihtsalt teismeline. 4-5 aastat tagasi olin ma täpselt samasugune totu, kuid ma lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et mu valu võiks olla unikaalne ning _kõige suurem_, loomulikult ei olnud ka plogisid.

Bibitum said...

See Tuuli K kirjutatud artikkel on suhteliselt hirmus. Tooniks a'la Soomes mätas aga verine ja tema tuleb nii pühalikul ajal meie hoovile taplema. Kõrval on pilt ka. Udune aga siiski suhtelisel ära tuntav.Ma tean, kes ta on. Ma olen ise ka selliste inimeste kõrval olnud. Sarnane story- keskooli lõpp ja verised veenid. Tal vedas, et tal lasti rahulikult paraneda ja kasvada. 18 võib olla täiskasvanu, kuid ei pruugi.

Ma olen suhteliselt tihti lugenud kollasest meediast artikleid, kus mingi kuulsuse "sõber" jagab väga privaatset infot. Seda on teadlikult varjatud ning siis tuleb mingi opakas ja räägib selle 98%-le (sellest peaks uue väljendi tegema).

Inimene üritas varjata oma haigust, rasedust, surma või midagi muud. Ja mingi naiivne, labiilne pläraleenu tuleb ja laulab selle ajakirjanikele otse suhu. Kui palju nad selle eest saavad? Nime ja pilti ju enamasti pole...

Kui ma ei eksi, siis ka tema sõbrad/"sõbrad" rääkisid isiklikest vestlustest.

Elu on lill