Thursday 15 November 2007

Pildikesi ka

Ma kogun pildikesi enda jaoks. Ma kirjutan need oma telefoni ja loodan, et need ära ei kustu. Mälestused. Kuna ma olen oma kõvaketta osaliselt Nokia käsutusse andnud, siis paljud asjad, mis kustuvad, kustuvad igaveseks. Märmed kaovad nt siis, kui sa unustad save-ida ja vastad kellegi sõnumile.

Praegu on mul kirjas 98 sõnumit. Seal on nii otseelust.com, luuletused, to do list, shopping list, huvitavad reklaamid ja isiklikud märkmed. Ma käin ja kirjutan kroonikat läbi enda silmade. Väikesed asjad pakuvad tihti rohkemgi kui suured. Kurb on see, et neid on raske märgata.

*Rääkisin oma tädiga meestest. Vestluse lõpetas lause: "Kui mööda teed tuleb selline põlv..." (Mõeldud on põlvist nõrgaks võtvat isendit).

*Ühel hommikul sõitsin kooli bussiga nr 5. Buss nagu buss ikka. Peale minu oli seal veel kaks inimest, mis oli veider, sest tavaliselt on hommikuti ühes väikeses konservikarbis sadu (liialdus!) õnnetuid elu-, töö- ja tarbimisorjasid. Bussi põrand ja mõned istmed olid kaetud maisihelvestega. Lõbus kuldkollane praksuv põrandakate tegi tuju heaks. Vaevalt, et bussijuht ja krõbinate puistaja selle lõbusust hinnata oskasid...

*Elevandipojal läheb pool aastat londiga harjumiseks. HARJU ÄRA!

*Bussis oli naine, kes ei saanud rääkida, kuid oskas viibelda ning palju neid, kes said. Ju tal oli igav või midagi sellist ning ta valis ühe vanema mammi enda ohvriks. Ta vestles temaga innukalt ja temperamentselt. Mammi tundis ennast ebamugavalt. Kord üritas naeratada ja noogutada. Siis keeras jälle pea ära ja mängis rolli "ma ei tunne seda inimest".

*Minu pärlid ühelt sünnipäevalt -vesu tulgub, vineeri kobar :)

*Ühel hommikul, kui ma üles ärkasin oli mu sääremarjal sendikujuline sinikas. Ju oli gravitatsioon sellel ööl eriti tuge. Ühel teisel hommikul oli mu käsivarrel punane käejälg. Ma arvan, et ma tegin selle ise. Tulnukad ei tulnud...

*Sellel sügisel olen leidnud lifti juurest umbes viis liblikat. Ma tean, et õues on külm ja nad surevad varsti ära, kuid mulle tundus humaansem nad siiski õue viia. Üks liblikas oli eriti uimane ning ei tahtnud ära lennata. Ta istus mu sõrmel bussipeatuseni. Siis tuli mingi mammi ja hakkas mind õpetama. Ta ütles, et ma paneksin ta bussipeatuse pingi alla. Fucking eit! Tahtis minu liblikast osa saada.

*Ma usun saatust. Eriti siis kui asjad halvasti lähevad. Kui ma jään bussist maha, siis otsin selles midagi head. Tavapärane mantra on -kui ma oleksin bussile jõudnud, oleks ta teinud avarii ja plahvatanud. Works every time!

*Väga segased märkmed bussist. Said ilmselt alguse pensionäride jälgimisest. Vahel nad hirmutavad mind...-> Näsade tekkimine, nendega leppimine. Paksuks minek. Võrk peas. Kulmud, kulmud, vuntsid, hirmunud. Agressiivsed pruunid silmad. Kuidas inimest või autot jälitada? Sõida või käi nende ees. Haigutav jalgrattur

*Tore bussijuht, kes selle asemel, et habemesse myhistada ütles: "Kõike head, kohtumiseni!"

*Filmilikult ilusad falckarid Mokas raha järel (üks selline tõmmu antonipbanderaselik kutt).

* Olen hetkel emal külas. Ujuda ma tegelikult ei oskagi

*Ma ei saa teiega ühendust võtta, teie number on salastatud...

*Kolm rula teevad päris palju müra

No comments: